Käesolev eeskiri kehtib naftakeemiatehastes asuvate sulgeventiilide, sulgeventiilide, kuulventiilide, liblikventiilide ja rõhureduktsiooniventiilide paigaldamise kohta. Tagasilöögiventiilide, kaitseventiilide, reguleerventiilide ja aurulõksude paigaldamisel tuleb järgida asjakohaseid eeskirju. Käesolev eeskiri ei kehti maa-aluste veevarustus- ja drenaažitorustike ventiilide paigaldamise kohta.

1 Ventiili paigutuse põhimõtted

1.1 Ventiilid tuleks paigaldada vastavalt torujuhtme ja instrumendi vooskeemil (PID) näidatud tüübile ja kogusele. Kui PID-il on teatud ventiilide paigalduskoha suhtes erinõuded, tuleks need paigaldada vastavalt protsessi nõuetele.

1.2 Ventiilid tuleks paigutada kohtadesse, millele on lihtne ligi pääseda, mida saab käsitseda ja hooldada. Toruridade ventiilid tuleks paigutada tsentraliseeritult ning kaaluda tuleks juhtimisplatvormide või redelite kasutamist.

2 Ventiili paigalduskoha nõuded

2.1 Kui seadmesse sisenevad ja sealt väljuvad torustiku koridorid on ühendatud kogu tehase torustiku koridoride peamiste torudega,sulgeventiilidtuleb paigaldada. Ventiilide paigalduskoht peaks olema seadme ala ühele küljele tsentraliseeritud ning tuleks paigaldada vajalikud töö- või hooldusplatvormid.

2.2 Ventiilid, mida tuleb sageli käsitseda, hooldada ja vahetada, peaksid asuma maapinnal, platvormil või redelil kergesti ligipääsetavates kohtades.Pneumaatilised ja elektrilised ventiilidtuleks paigutada ka kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse.

2.3 Ventiilid, mida ei ole vaja sageli käsitseda (kasutatakse ainult käivitamisel ja seiskamisel), tuleks paigutada ka kohtadesse, kuhu saab paigaldada ajutisi redeleid, kui neid ei saa maapinnalt käsitseda.

2.4 Ventiili käsiratta keskpunkti kõrgus tööpinnast on vahemikus 750 kuni 1500 mm ja kõige sobivam kõrgus on

1200 mm. Mitte sagedast kasutamist vajavate ventiilide paigalduskõrgus võib ulatuda 1500–1800 mm-ni. Kui paigalduskõrgust ei saa langetada ja on vaja sagedast kasutamist, tuleks projekteerimisel paigaldada töötamisplatvorm või -aste. Ohtlike ainete torujuhtmete ja seadmete ventiile ei tohi paigaldada inimese pea kõrgusele.

2.5 Kui klapi käsiratta keskpunkti kõrgus tööpinnast ületab 1800 mm, tuleks seadistada ketirattarežiim. Ketiratta kaugus maapinnast peaks olema umbes 800 mm. Ketiratta alumise otsa riputamiseks lähedalasuvale seinale või sambale tuleks paigaldada ketiratta konks, et vältida läbipääsu takistamist.

2.6 Kaevikusse paigaldatud ventiilide puhul, kui kraavi katet saab avada ja ventiili käsiratast avada, ei tohiks see olla kraavi kaanest madalamal kui 300 mm. Kui see on alla 300 mm, tuleks ventiili pikendusvarras paigaldada nii, et käsiratas jääks kraavi kaanest 100 mm allapoole.

2.7 Kaevikusse paigaldatud ventiilide puhul, kui neid on vaja käsitseda maapinnal, või ülemise korruse (platvormi) alla paigaldatud ventiilide puhul,klapi pikendusvarda saab paigaldadaet seda tööks kraavi kaaneni, põrandani või platvormini pikendada. Pikendusvarda käsiratas peaks olema tööpinnast 1200 mm kaugusel. Ventiile, mille nimiläbimõõt on DN40 või väiksem ja keermestatud ühendustega, ei tohiks ventiilide kahjustamise vältimiseks kasutada ketirataste või pikendusvarraste abil. Tavaliselt tuleks ketirataste või pikendusvarraste kasutamist ventiilide käitamiseks minimeerida.

2.8 Platvormi ümber paigutatud klapi käsiratta ja platvormi serva vaheline kaugus ei tohiks olla suurem kui 450 mm. Kui klapi vars ja käsiratas ulatuvad platvormi ülemisse ossa ja kõrgus on alla 2000 mm, ei tohiks see mõjutada operaatori tööd ja liikumist, et vältida kehavigastusi.

3 Suurte ventiilide paigaldamise nõuded

3.1 Suurte ventiilide tööks tuleks kasutada käigukastiga ülekandemehhanismi ja seadistamisel tuleks arvestada ülekandemehhanismi jaoks vajaliku ruumiga. Üldiselt peaksid ventiilid, mille suurus on suurem kui järgmistes klassides, kaaluma käigukastiga ventiili kasutamist.

3.2 Suured ventiilid peaksid olema varustatud klambritega ventiili ühel või mõlemal küljel. Klambrit ei tohiks paigaldada lühikesele torule, mis tuleb hoolduse ajal eemaldada, ning ventiili eemaldamine ei tohiks mõjutada torujuhtme tuge. Klambri ja ventiili ääriku vaheline kaugus peaks üldiselt olema suurem kui 300 mm.

3.3 Suurte ventiilide paigalduskohas peaks olema koht kraana kasutamiseks või kaaluma rippkolonni või -tala paigaldamist.

4 Nõuded ventiilide seadistamiseks horisontaalsetel torujuhtmetel

4.1 Kui protsess ei nõua teisiti, ei tohi horisontaalsele torustikule paigaldatud ventiili käsiratas olla suunatud allapoole, eriti ohtlike keskkondade torustikule paigaldatud ventiili käsiratta allapoole suunatud suund on rangelt keelatud. Ventiili käsiratta suund määratakse järgmises järjekorras: vertikaalselt ülespoole; horisontaalselt; vertikaalselt ülespoole 45° vasakule või paremale kallutusega; vertikaalselt allapoole 45° vasakule või paremale kallutusega; mitte vertikaalselt allapoole.

4.2 Horisontaalselt paigaldatud tõusva varrega ventiilide puhul ei tohi ventiili vars avatud ventiili korral läbipääsu mõjutada, eriti kui ventiili vars asub operaatori pea või põlve juures.

5 Muud ventiili seadistuse nõuded

5.1 Paralleelsete torujuhtmete ventiilide keskjooned tuleks võimalikult joondada. Kui ventiilid on paigutatud kõrvuti, ei tohiks käsirataste vaheline kaugus olla väiksem kui 100 mm; ventiile saab ka nihutada, et vähendada torujuhtmete vahelist kaugust.

5.2 Ventiilid, mis tuleb protsessi käigus ühendada seadme toru suudmega, tuleks ühendada otse seadme toru suudmega, kui nimiläbimõõt, nimirõhk, tihenduspinna tüüp jne on samad või vastavad seadme toru suudme äärikule. Kui ventiilil on nõgus äärik, peaks seadmespetsialist paluma vastava toru suudme jaoks kumera ääriku konfigureerida.

5.3 Välja arvatud juhul, kui protsessile on kehtestatud erinõuded, ei tohi seadmete, näiteks tornide, reaktorite ja vertikaalsete mahutite alumiste torude ventiile äärisesse paigutada.

5.4 Kui harutoru juhitakse peatorust välja, peaks selle sulgeventiil asuma harutoru horisontaalsel lõigul peatoru juure lähedal, et vedelikku saaks ventiili mõlemale poole juhtida.

5.5 Torugalerii harutoru sulgeventiili ei kasutata sageli (kasutatakse ainult hoolduseks parkimisel). Kui püsivat redelit pole, tuleks kaaluda ruumi ajutise redeli kasutamiseks.

5.6 Kõrgsurveventiili avamisel on käivitusjõud suur. Ventiili toetamiseks ja käivituspinge vähendamiseks tuleb paigaldada kronstein. Paigalduskõrgus peaks olema 500–1200 mm.

5.7 Seadme piires olevad tulekustutusveeklapid, tulekustutusauruklapid jne peaksid olema hajutatud ja ohutus piirkonnas, kuhu operaatorid õnnetuse korral kergesti pääsevad.

5.8 Kütteahju tulekustutusauru jaotustoru klapigrupp peaks olema kergesti käsitsetav ja jaotustoru ei tohiks olla ahju korpusest vähem kui 7,5 m kaugusel.

5.9 Keermestatud ventiilide paigaldamisel torujuhtmele tuleb ventiili lähedale paigaldada painduv ühendus, et seda oleks lihtne lahti võtta.

5.10 Liblik- või vaheklappe ei tohi otse teiste ventiilide ja toruliitmike äärikutega ühendada. Keskele tuleks lisada lühike toru, mille mõlemas otsas on äärikud.

5.11 Ventiili ei tohiks koormata väliste koormustega, et vältida liigset pinget ja ventiili kahjustumist.