1 Klapi valiku põhipunktid

1.1 Täpsustage seadmes või seadmes oleva ventiili otstarve

Määrake klapi töötingimused: kasutatava keskkonna olemus, töörõhk, töötemperatuur ja töö reguleerimise meetod jne;

1.2 Valige klapi tüüp õigesti

Klapitüübi õige valik põhineb disaineri täielikul arusaamal kogu tootmisprotsessist ja töötingimustest. Klapi tüübi valimisel peaks projekteerija kõigepealt tundma iga klapi konstruktsiooniomadusi ja toimivust;

1.3 Määrake klapi otsaühendus

Keermeühenduse, äärikühenduse ja keevitusotsa ühenduse hulgast kasutatakse kõige sagedamini kahte esimest. Keermestatud ventiilid on peamiselt klapid, mille nimiläbimõõt on alla 50 mm. Kui läbimõõt on liiga suur, on ühenduse paigaldamine ja tihendamine väga keeruline. Äärikuga ühendatud klappe on mugavam paigaldada ja lahti võtta, kuid need on raskemad ja kallimad kui keermestatud ventiilid, mistõttu sobivad erineva läbimõõdu ja rõhuga torude ühendamiseks. Keevitusühendused sobivad suure koormuse korral ja on töökindlamad kui äärikühendused. Keevitusega ühendatud ventiile on aga keeruline lahti võtta ja uuesti paigaldada, mistõttu on selle kasutamine piiratud juhtudel, kui see võib tavaliselt pikka aega usaldusväärselt töötada või on karmid kasutustingimused ja kõrge temperatuur;

1.4 Klapi materjalide valik

Lisaks töökeskkonna füüsikaliste omaduste (temperatuur, rõhk) ja keemiliste omaduste (söövitusvõime) arvestamisele tuleks klapi kesta, sisemiste osade ja materjalide valikul valdada ka keskkonna puhtust (kas selles on tahkeid osakesi). tihenduspind. Lisaks tuleks viidata riigi ja kasutajaosakonna asjakohastele määrustele. Klapimaterjalide õige ja mõistlik valik võimaldab saavutada kõige ökonoomsema kasutusea ja klapi parima jõudluse. Klapi korpuse materjalide valiku järjekord on: malm-süsinikteras-roostevaba teras ja tihendusrõnga materjalide valiku järjekord on: kumm-vask-leegteras-F4;

1.5 Muud

Lisaks tuleks määrata läbi ventiili voolava vedeliku voolukiirus ja rõhu tase ning olemasoleva teabe (nt klapi tootekataloogid, klapi tootenäidised jne) põhjal valida sobiv klapp.

2 Sissejuhatus tavalistesse ventiilidesse

Ventiile on mitut tüüpi ja need on keerulised. Peamised tüübid onvärava ventiilid, sulgeventiilid, drosselklapid,liblikklapid, pistikventiilid, kuulventiilid, elektriventiilid, membraanventiilid, tagasilöögiklapid, kaitseklapid, rõhualandusventiilid,aurulõksud ja avariisulgurid,mille hulgas on tavaliselt kasutatavad tõmbeventiilid, sulgeventiilid, drosselklapid, korkventiilid, liblikklapid, kuulventiilid, tagasilöögiklapid ja membraanventiilid.

2.1 väravaklapp

Paigaldusventiil on ventiil, mille avamis- ja sulgemiskorpust (klapiplaati) juhib ventiilivars ja mis liigub mööda klapipesa tihenduspinda üles-alla, mis võib vedeliku läbipääsu ühendada või katkestada. Võrreldes sulgeventiiliga on tõmbeventiilil parem tihendusvõime, väiksem vedelikutakistus, vähem pingutust avamisel ja sulgemisel ning sellel on teatud reguleerimisjõudlus. See on üks kõige sagedamini kasutatavaid sulgeventiile. Puudused on suured mõõtmed, sulgeventiilist keerulisem struktuur, tihenduspinna lihtne kulumine ja keeruline hooldus. Üldiselt ei sobi see gaasi reguleerimiseks. Väravaklapi varre keermeasendi järgi võib selle jagada kahte tüüpi: tõusva varre tüüp ja peitvarre tüüp. Väravaplaadi konstruktsiooniomaduste järgi võib selle jagada kahte tüüpi: kiilutüüp ja paralleeltüüp.

2.2 Sulgemisventiil

Stopventiil on allapoole sulguv klapp, mille avanemis- ja sulgemisosad (klapi ketas) liiguvad klapivarre abil üles-alla liikumiseks piki klapipesa telge (tihenduspind). Võrreldes värava ventiiliga, on sellel hea reguleerimisvõime, halb tihendus, lihtne struktuur, mugav tootmine ja hooldus, suur vedelikukindlus ja madal hind. See on tavaliselt kasutatav sulgeventiil, mida kasutatakse tavaliselt keskmise ja väikese läbimõõduga torustike jaoks.

2.3 Kuulkraan

Kuulkraani avamis- ja sulgemisosad on ümmarguste läbivate avadega kerad ja kera pöörleb koos klapivarrega, et teostada klapi avanemist ja sulgemist. Kuulkraanil on lihtne struktuur, kiire ümberlülitamine, mugav töö, väike suurus, kerge kaal, vähe osi, väike vedelikukindlus, hea tihendus ja lihtne hooldus.

2.4 Drosselklapp

Välja arvatud klapiketas, on drosselklapil põhimõtteliselt sama struktuur kui sulgurklapil. Selle klapiketas on drosselkomponent ja erinevatel kujunditel on erinevad omadused. Klapipesa läbimõõt ei tohiks olla liiga suur, kuna selle avanemiskõrgus on väike ja keskmise vooluhulk suureneb, kiirendades seeläbi klapiketta erosiooni. Drosselklapil on väikesed mõõtmed, kerge kaal ja hea reguleerimisvõime, kuid reguleerimise täpsus pole kõrge.

2.5 Pistikuventiil

Korgiventiil kasutab avamise ja sulgemise osana läbiva auguga pistiku korpust ning korgi korpus pöörleb koos klapivarrega, et saavutada avanemine ja sulgemine. Pistikuklapil on lihtne struktuur, kiire avanemine ja sulgemine, lihtne töö, väike vedelikutakistus, vähe osi ja kerge kaal. Pistikuventiilid on saadaval otse-, kolme- ja neljasuunalisena. Söötme väljalõikamiseks kasutatakse otseläbilaskvaid ventiile ning keskkonna suuna muutmiseks või ümbersuunamiseks kolme- ja neljasuunalisi korkventiile.

2.6 Libliklapp

Libliklapp on liblikplaat, mis pöörleb 90° ümber klapi korpuses fikseeritud telje, et lõpetada avamis- ja sulgemisfunktsioon. Libliklapp on väikese suurusega, kerge, lihtsa ehitusega ja koosneb vaid mõnest osast.

Ja seda saab 90° pöörates kiiresti avada ja sulgeda ning seda on lihtne kasutada. Kui liblikklapp on täielikult avatud asendis, on liblikplaadi paksus ainsaks takistuseks, kui keskkond voolab läbi klapi korpuse. Seetõttu on ventiili tekitatud rõhulang väga väike, seega on sellel head voolu reguleerimise omadused. Libliklapid jagunevad kahte tüüpi tihenditeks: elastne pehme tihend ja metallist kõva tihend. Elastsete tihendventiilide puhul saab tihendusrõnga kinnitada klapi korpusesse või kinnitada liblikplaadi välisküljele. Sellel on hea tihendusvõime ja seda saab kasutada drosselite, samuti keskmise vaakumtorustike ja söövitavate ainete jaoks. Metallist tihendiga ventiilid on üldjuhul pikema tööeaga kui elastsete tihenditega ventiilid, kuid täielikku tihendamist on raske saavutada. Neid kasutatakse tavaliselt juhtudel, kui vooluhulk ja rõhulangus on väga erinevad ning vajalik on hea drosselfunktsioon. Metallist tihendid võivad kohaneda kõrgemate töötemperatuuridega, samas kui elastsetel tihenditel on temperatuur piiratud.

2.7 Tagasilöögiklapp

Tagasilöögiklapp on ventiil, mis võib automaatselt takistada vedeliku tagasivoolu. Tagasilöögiklapi klapi ketas avaneb vedeliku rõhu mõjul ja vedelik voolab sisselaskeküljelt väljalaskeküljele. Kui rõhk sisselaskeküljel on madalam kui väljalaskepoolel, sulgub klapiketas automaatselt selliste tegurite mõjul nagu vedeliku rõhu erinevus ja oma raskusjõud, et vältida vedeliku tagasivoolu. Struktuurivormi järgi jaguneb see tõste- ja tagasilöögiklapiks. Tõste tagasilöögiklapil on parem tihendus kui tagasilöögiklapil ja suurem vedelikutakistus. Pumba imitoru imemisava jaoks tuleks valida jalgventiil. Selle ülesanne on: enne pumba käivitamist täita pumba sisselasketoru veega; et hoida sisselasketoru ja pumba korpus vett täis pärast pumba seiskamist, et valmistuda taaskäivitamiseks. Jalgventiil paigaldatakse tavaliselt ainult pumba sisselaskeava vertikaalsele torule ja keskkond voolab alt üles.

2.8 Membraanventiil

Membraanventiili avamis- ja sulgemisosa on kummist membraan, mis asetseb klapi korpuse ja klapikaane vahele.

Membraani väljaulatuv osa on kinnitatud klapivarrele ja klapi korpus on vooderdatud kummiga. Kuna keskkond ei sisene klapikaane sisemisse õõnsusse, ei vaja klapivars tihendikarpi. Membraanventiilil on lihtne struktuur, hea tihendusvõime, lihtne hooldus ja madal vedelikukindlus. Membraanventiilid jagunevad paisutüüpideks, otseläbivoolutüüpideks, täisnurgatüüpideks ja alalisvoolutüüpideks.

3 Üldised ventiili valimise juhised

3.1 Ventiili valiku juhised

Üldiselt tuleks esmalt valida siibrid. Lisaks aurule, õlile ja muudele ainetele sobivad siibrid ka granuleeritud tahkeid aineid sisaldavatele ja kõrge viskoossusega ainetele ning sobivad õhutus- ja madalvaakumsüsteemide ventiilidele. Tahkete osakestega kandjate puhul peaks siibri korpusel olema üks või kaks puhastusava. Madala temperatuuriga kandjate jaoks tuleks valida madala temperatuuriga spetsiaalne väravaventiil.

3.2 Stopventiili valiku juhised

Sulgventiil sobib torustike jaoks, mille vedelikukindluse nõuded on madalad, see tähendab, et rõhukadu ei arvestata palju, samuti torujuhtmetele või seadmetele, millel on kõrge temperatuur ja kõrgsurve. See sobib auru- ja muude andmetorustike jaoks, mille DN < 200 mm; väikesed ventiilid võivad kasutada sulgeventiile, nagu nõelventiilid, instrumendiventiilid, proovivõtuventiilid, manomeetri ventiilid jne; sulgeventiilidel on voolu või rõhu reguleerimine, kuid reguleerimise täpsus ei ole kõrge ja torujuhtme läbimõõt on suhteliselt väike, seega tuleks valida sulgeventiilid või drosselklapid; väga mürgiste ainete puhul tuleks valida lõõtsaga sulgeventiilid; kuid sulgeventiile ei tohiks kasutada kõrge viskoossusega ja kergesti sadestuvaid osakesi sisaldavate ainete puhul, samuti ei tohiks neid kasutada õhutusventiilidena ega madala vaakumiga süsteemide ventiilidena.

3.3 Kuulkraani valiku juhised

Kuulkraanid sobivad madala temperatuuriga, kõrgsurve ja kõrge viskoossusega kandjatele. Enamikku kuulventiile saab kasutada hõljuvate tahkete osakestega keskkonnas ning vastavalt tihendi materjalinõuetele saab neid kasutada ka pulbrilise ja granuleeritud keskkonna jaoks; täiskanaliga kuulventiilid ei sobi vooluhulga reguleerimiseks, kuid sobivad kiiret avamist ja sulgemist nõudvateks puhkudeks, mis on õnnetusjuhtumite korral mugav hädaseiskamiseks; kuulventiilid on tavaliselt soovitatavad torujuhtmetele, millel on range tihendusomadus, kulumine, kokkutõmbumiskanalid, kiire avanemine ja sulgemine, kõrgsurve väljalülitamine (suur rõhuerinevus), madal müratase, gaasistamisnähtus, väike töömoment ja väike vedelikutakistus; kuulventiilid sobivad kergete konstruktsioonide, madalrõhu väljalülitamise ja söövitavate ainete jaoks; kuulventiilid on ka kõige ideaalsemad klapid madala temperatuuriga ja sügavkülma keskkonna jaoks. Torujuhtmesüsteemide ja madala temperatuuriga keskkonna seadmete jaoks tuleks valida klapikatetega madala temperatuuriga kuulventiilid; ujuvate kuulventiilide kasutamisel peaks klapipesa materjal kandma kuuli ja töökeskkonna koormust. Suure läbimõõduga kuulventiilid nõuavad töö ajal suuremat jõudu ja DN≥200 mm kuulventiilid peaksid kasutama tiguülekannet; fikseeritud kuulventiilid sobivad suurema läbimõõdu ja suurema rõhu korral; lisaks peavad väga mürgiste protsessimaterjalide ja tuleohtlike ainete torustike jaoks kasutatavad kuulventiilid olema tulekindlate ja antistaatilise struktuuriga.

3.4 Drosselklapi valikujuhised

Drosselklapid sobivad madala keskmise temperatuuri ja kõrge rõhu korral ning sobivad osadele, mis vajavad voolu ja rõhu reguleerimist. Need ei sobi kõrge viskoossusega ja tahkeid osakesi sisaldavatele ainetele ega isolatsiooniventiilidele.

3.5 Pistikuklapi valikujuhised

Pistikuklapid sobivad puhkudeks, mis nõuavad kiiret avamist ja sulgemist. Tavaliselt ei sobi need auru- ja kõrge temperatuuriga kandja jaoks. Neid kasutatakse madala temperatuuri ja kõrge viskoossusega kandjate jaoks ning need sobivad ka hõljuvate osakestega kandjatele.

3.6 Libliklapi valikujuhised

Liblikventiilid sobivad suure läbimõõduga (nt DN﹥600mm) ja lühikese konstruktsiooni pikkuse nõudega sündmusteks, samuti juhtudel, mis nõuavad voolu reguleerimist ning kiiret avamist ja sulgemist. Neid kasutatakse tavaliselt selliste ainete jaoks nagu vesi, õli ja suruõhk, mille temperatuur on ≤ 80 ℃ ja rõhk ≤ 1,0 MPa; kuna liblikventiilidel on suhteliselt suur rõhukadu võrreldes siibri ja kuulventiilidega, sobivad liblikventiilid torusüsteemidele, mille rõhukadu nõuded on nõrgad.

3.7 Kontrollklapi valikujuhised

Tagasilöögiklapid sobivad üldiselt puhtale keskkonnale ega sobi tahkeid osakesi ja kõrge viskoossusega ainetele. Kui DN≤40mm, on soovitav kasutada tõstetavat tagasilöögiklappi (lubatud paigaldada ainult horisontaalsetele torudele); kui DN＝50～400mm on soovitav kasutada pöördetõste tagasilöögiklappi (saab paigaldada nii horisontaal- kui ka vertikaaltorudele. Vertikaalsele torule paigaldamisel peaks keskmise voolu suund olema alt üles); kui DN≥450mm, on soovitatav kasutada puhvri tagasilöögiklappi; kui DN＝100～400mm, võib kasutada ka vahvli tagasilöögiklappi; pöördeklapi saab muuta väga kõrgeks töörõhuks, PN võib ulatuda 42 MPa-ni ning seda saab rakendada mis tahes töökeskkonnale ja mis tahes töötemperatuuri vahemikule vastavalt kesta ja tihendite erinevatele materjalidele. Vahend on vesi, aur, gaas, söövitav aine, õli, ravim jne. Keskmise töötemperatuuri vahemik on -196–800 ℃.

3.8 Membraanventiili valimise juhised

Membraanventiilid sobivad õli, vee, happeliste ainete ja hõljuvat ainet sisaldava keskkonna jaoks, mille töötemperatuur on alla 200 ℃ ja rõhk alla 1,0 MPa, kuid mitte orgaaniliste lahustite ja tugevate oksüdeerijate jaoks. Weir-tüüpi membraanventiilid sobivad abrasiivsete granuleeritud kandjate jaoks. Voolukarakteristikute tabelit tuleks kasutada paisu tüüpi membraanventiilide valimisel. Sirge läbilaskevõimega membraanventiilid sobivad viskoossete vedelike, tsemendipuderite ja setteainete jaoks. Vaakumtorustike ja vaakumseadmete puhul ei tohiks membraanventiile kasutada, välja arvatud erinõuded.