Väravaventiili hooldusprotseduurid

1. Sissejuhatus siibriventiilidesse

1.1. Sulgurventiilide tööpõhimõte ja funktsioon:

Väravaventiilid kuuluvad sulgeventiilide kategooriasseTavaliselt paigaldatakse need üle 100 mm läbimõõduga torudele, et katkestada või ühendada torus voolava materjali voolu. Kuna klapiketas on siibritüüpi, nimetatakse seda üldiselt siibriventiiliks. Siibriventiilide eelised on tööjõudu säästev lülitamine ja väike voolutakistus. Tihenduspind on aga altid kulumisele ja lekkimisele, avamiskäik on suur ja hooldus on keeruline. Siibriventiile ei saa kasutada regulaatorventiilidena ja need peavad olema täielikult avatud või täielikult suletud asendis. Tööpõhimõte on järgmine: kui siibriventiil on suletud, liigub klapi vars allapoole ja toetub siibri tihenduspinnale ja klapipesa tihenduspinnale, et need oleksid väga siledad, tasased ja ühtlased, sobiksid kokku, et vältida materjali voolamist, ja toetuksid ülemisele kiilule, et suurendada tihendusefekti. Selle sulgemisosa liigub vertikaalselt mööda keskjoont. Siibriventiile on mitut tüüpi, mida saab tüübi järgi jagada kiilutüüpi ja paralleeltüüpi. Iga tüüp jaguneb ühe- ja kahekordseks siibriks.

1.2 Struktuur:

Väravaventiili korpus on isetihendava kujuga. Ventiili kaane ja ventiili korpuse ühendusmeetod on ventiilis oleva keskkonna ülespoole suunatud rõhu kasutamine tihendi kokkusurumiseks ja tihendamise eesmärgi saavutamiseks. Väravaventiili tihend on tihendatud kõrgsurve asbestist vasktraadiga.

Väravaventiili struktuur koosneb peamiseltklapi korpus, klapi kate, raam, klapi vars, vasak ja parem klapikettad, pakkimistihendusseade jne.

Ventiili korpuse materjal jaguneb torujuhtme keskkonna rõhu ja temperatuuri järgi süsinikteraseks ja legeerteraseks. Üldiselt on ülekuumendatud aurusüsteemidesse paigaldatud ventiilide, näiteks katla väljalaskeventiilide, puhul ventiili korpus valmistatud legeermaterjalist. Veevarustussüsteemidesse või torujuhtmetesse paigaldatud ventiilide puhul, mille keskkonna temperatuur on t≤450℃, võib ventiili korpuse materjal olla süsinikteras.

Sulgurventiilid paigaldatakse tavaliselt auru-vee torustikesse läbimõõduga DN≥100 mm. Zhangshani I etapi WGZ1045/17.5-1 katla sulgurventiilide nimiläbimõõdud on DN300, DN125 ja DN100.

2. Väravaventiili hooldusprotsess

2.1 Ventiili lahtivõtmine:

2.1.1 Eemaldage klapikaane ülemise raami kinnituspoldid, keerake lahti tõsteklapikaane nelja poldi mutrid, keerake klapivarre mutrit vastupäeva, et klapiraam klapikorpusest eraldada, ja seejärel kasutage tõstevahendit raami alla tõstmiseks ja sobivasse asendisse asetamiseks. Klapivarre mutri asend tuleb lahti võtta ja kontrollida.

2.1.2 Eemaldage klapi korpuse tihendusrõnga kinnitusrõngas ja vajutage klapi kaas spetsiaalse tööriistaga alla, et tekitada klapi kaane ja tihendrõnga vahele vahe. Seejärel eemaldage tihendrõngas osade kaupa. Lõpuks kasutage tõstevahendit, et tõsta klapi kaas koos klapivarre ja tihendkettaga klapi korpusest välja. Asetage see hoolduskohta ja pöörake tähelepanu klapi tihendi ühenduspinna kahjustamisele.

2.1.3 Puhastage ventiili korpuse sisemus, kontrollige ventiilipesa ühenduspinna seisukorda ja määrake hooldusmeetod. Katke lahtivõetud ventiil spetsiaalse kaane või kattega ja kinnitage tihend.

2.1.4 Keerake lahti klapikaane tihenduskarbi hingepoldid. Tihenditihend on lahti ja klapivars on kinni keeratud.

2.1.5 Eemaldage klapiketta raami ülemine ja alumine klamber, võtke need lahti, võtke välja vasak ja parem klapiketas ning hoidke alles sisemine universaalne ülemine osa ja tihendid. Mõõtke tihendi kogupaksus ja tehke protokollimine.

2.2 Ventiilikomponentide remont:

2.2.1 Väravaklapi istme vuukpind tuleks lihvida spetsiaalse lihvimisriistaga (lihvimispüstol jne). Lihvida saab lihvimisliiva või smirgelpaberiga. Lihvimismeetodid varieeruvad jämedast peeneni ja lõpuks poleerimiseni.

2.2.2 Ventiiliketta vuugipinda saab lihvida käsitsi või lihvimismasinaga. Kui pinnal on sügavaid lohke või sooneid, saab selle saata treipingile või veskile mikrotöötluseks ja seejärel tasandatakse.

2.2.3 Puhastage klapikaan ja tihend, eemaldage tihendusrõnga sise- ja välisseinalt rooste, et surverõngas saaks sujuvalt klapikaane ülemisse ossa sisestada, mis on mugav tihendustihendi vajutamiseks.

2.2.4 Puhastage klapivarre tihenduskarbi tihend, kontrollige, kas sisemine tihendusrõngas on terve, kas sisemise augu ja varre vaheline kaugus peaks vastama nõuetele ning kas tihenduskarbi välimine rõngas ja sisesein ei tohiks olla kinni kiilunud.

2.2.5 Puhastage tihend ja surveplaat roostest ning pind peab olema puhas ja terve. Tihendi sisemise ava ja varre vaheline kaugus peab vastama nõuetele ning tihenduskarp ja välissein ei tohi olla kinni kiilunud, vastasel juhul tuleks see parandada.

2.2.6 Keerake hingepolt lahti ja kontrollige, kas keermestatud osa on terve ja mutter on täielik. Poldi juure suunas saab seda kergelt käsitsi keerata, tihvt peaks painduvalt pöörlema.

2.2.7 Puhastage klapivarre pind roostest, kontrollige painde olemasolu ja vajadusel sirgendage. Trapetskeermega osa peaks olema terve, ilma katkiste keermete ja kahjustusteta ning pärast puhastamist kandke peale pliipulbrit.

2.2.8 Puhastage neli-ühes rõngas ja pind peaks olema sile. Höövlil ei tohiks olla ebatasasusi ega lokke.

2.2.9 Iga kinnituspolt tuleb puhastada, mutter peab olema terve ja painduv ning keermestatud osa tuleb katta pliipulbriga.

2.2.10 Puhastage varremutter ja sisemine laager:

① Eemaldage varremutteri lukustusmutri ja korpuse kinnituskruvid ning keerake lukustuskruvi serva vastupäeva lahti.

② Võtke välja varremutter, laager ja ketasvedru ning puhastage neid petrooleumiga. Kontrollige, kas laager pöörleb paindlikult ja kas ketasvedrus on pragusid.

③ Puhastage varremutter, kontrollige, kas sisemine puksli redeli keere on terve ja kas korpuse kinnituskruvid peavad olema kindlad ja usaldusväärsed. Puksli kulumine peab vastama nõuetele, vastasel juhul tuleks see välja vahetada.

④ Määri laagrile võid ja sisesta see varremutterisse. Monteeri ketasvedru vastavalt vajadusele ja paigalda need järjekorras tagasi. Lõpuks lukusta see lukustusmutriga ja kinnita kruvidega kindlalt.

2.3 Sulgurventiili kokkupanek:

2.3.1 Paigaldage vasak ja parem klapikettad, mis on lihvitud klapivarre kinnitusrõnga külge, ja kinnitage need ülemise ja alumise klambriga. Universaalsed ülemised ja reguleerimistihendid tuleks vastavalt kontrollitavale olukorrale sissepoole paigutada.

2.3.2 Sisestage klapivars ja klapiketas klapipesasse katsekontrolliks. Pärast klapiketta ja klapipesa tihenduspinna täielikku kokkupuudet peaks klapiketta tihenduspind olema klapipesa tihenduspinnast kõrgem ja vastama kvaliteedinõuetele. Vastasel juhul tuleks universaalse ülaosa tihendi paksust reguleerida, kuni see on sobiv, ja tihendi mahakukkumise vältimiseks tuleks seda tihendada stopptihendiga.

2.3.3 Puhastage klapi korpus, pühkige klapipesa ja klapiketas. Seejärel asetage klapivars ja klapiketas klapipesasse ja paigaldage klapikate.

2.3.4 Paigaldage klapikaane isetihenduvale osale tihendustihend vastavalt vajadusele. Tihendi spetsifikatsioonid ja rõngaste arv peaksid vastama kvaliteedistandarditele. Tihendi ülemine osa surutakse surverõngaga kokku ja suletakse lõpuks katteplaadiga.

2.3.5 Pange neljarõngas osade kaupa uuesti kokku, kasutage kinnitusrõngast, et see maha ei kukuks, ja pingutage klapikaane tõstepoldi mutrit.

2.3.6 Täitke klapivarre tihendi täitekarp vajaliku koguse tihendiga, sisestage materjali tihend ja surveplaat ning pingutage need hingekruvidega.

2.3.7 Pange klapikaane raam uuesti kokku, keerake ülemist klapivarre mutrit, et raam klapi korpusele langeks, ja pingutage seda ühenduspoltidega, et see maha ei kukuks.

2.3.8 Pange klapi elektriline ajam uuesti kokku; ühendusosa ülemine kruvi tuleks pingutada, et see maha ei kukuks, ja kontrollige käsitsi, kas klapi lüliti on painduv.

2.3.9 Ventiili andmeplaat on selge, terve ja õige. Hooldusdokumendid on täielikud ja selged ning need on vastu võetud ja kvalifitseeritud.

2.3.10 Torustiku ja ventiili isolatsioon on valmis ning hoolduskoht on puhas.

3. Väravaventiili hoolduse kvaliteedistandardid

3.1 Ventiili korpus:

3.1.1 Ventiili korpusel ei tohiks olla defekte, nagu liivaaugud, praod ja erosioon, ning see tuleks pärast avastamist õigeaegselt käidelda.

3.1.2 Ventiili korpuses ja torustikus ei tohiks olla prahti ning sisse- ja väljalaskeava peaks olema takistusteta.

3.1.3 Ventiili korpuse allosas olev kork peaks tagama usaldusväärse tihenduse ja lekke puudumise.

3.2 Ventiili vars:

3.2.1 Ventiilivarre painutusaste ei tohiks olla suurem kui 1/1000 kogupikkusest, vastasel juhul tuleks see sirgeks teha või välja vahetada.

3.2.2 Ventiili varre trapetsikujuline keermeosa peab olema terve, ilma defektideta, näiteks katkised pandlad ja hammustuspandlad, ning kulumine ei tohiks olla suurem kui 1/3 trapetsikujulise keerme paksusest.

3.2.3 Pind peab olema sile ja roostevaba. Tihendiga kokkupuutekohas ei tohiks olla ketendavat korrosiooni ega pinna kihistumist. Ühtlase sügavusega ≥0,25 mm korrosioonipunktid tuleks asendada. Viimistlus peab olema garanteeritud, et see on üle ▽6.

3.2.4 Ühenduskeere peab olema terve ja tihvt peab olema usaldusväärselt kinnitatud.

3.2.5 Langetuslati ja langetuslati mutri kombinatsioon peaks olema painduv, ilma et see täiskäigu ajal kinni kiiluks, ning keere peaks olema määrimiseks ja kaitsmiseks kaetud pliipulbriga.

3.3 Pakenditihend:

3.3.1 Kasutatav täiterõhk ja -temperatuur peaksid vastama klapi keskkonna nõuetele. Tootega peaks kaasas olema vastavussertifikaat või see peaks läbima vajalikud katsed ja identifitseerimise.

3.3.2 Tihendi spetsifikatsioonid peaksid vastama tihenduskarbi suuruse nõuetele. Liiga suuri või liiga väikeseid tihendeid ei tohiks kasutada. Tihendi kõrgus peaks vastama ventiili suuruse nõuetele ja jätma termilise pingutusvaru.

3.3.3 Pakkimisliides tuleks lõigata 45° nurga all kaldu. Iga ringi liidesed peaksid olema nihutatud 90°–180° võrra. Pakkimispikkus pärast lõikamist peaks olema sobiv. Pakkimiskarpi asetamisel ei tohiks liidesel olla tühimikke ega kattumist.

3.3.4 Tihenditihend ja tihenduskarp peavad olema terved ja roostevabad. Tihenduskarp peab olema puhas ja sile. Tihendivarda ja tihendusrõnga vaheline vahe peaks olema 0,1–0,3 mm, maksimaalselt 0,5 mm. Tihenduskarbi, tihendusrõnga välisperimeetri ja tihenduskarbi siseseina vaheline vahe peaks olema 0,2–0,3 mm, maksimaalselt 0,5 mm.

3.3.5 Pärast hingepoltide pingutamist peaks surveplaat jääma tasaseks ja pingutusjõud ühtlane. Tihendi sisemine ava ja klapivarre ümber olev vahe peaksid olema ühtlased. Tihendit tuleks tihenduskambrisse suruda 1/3 ulatuses selle kõrgusest.

3.4 Tihenduspind:

3.4.1 Pärast kontrollimist peaks klapiketta ja klapipesa tihenduspind olema plekkide ja soonteta ning kontaktosa peaks moodustama rohkem kui 2/3 klapiketta laiusest ja pinnaviimistlus peaks ulatuma vähemalt ▽10-ni.

3.4.2 Katseklapi ketta kokkupanekul peaks klapi südamik pärast klapi ketta klapipessa sisestamist olema 5–7 mm klapipesast kõrgemal, et tagada tihe sulgemine.

3.4.3 Vasaku ja parema klapiketta kokkupanekul peaks isereguleerumine olema paindlik ning kukkumisvastane seade terve ja töökindel. 3.5 Varrasmutter:

3.5.1 Sisemine pukskeere peab olema terve, ilma katkiste või juhuslike pandlateta ning kinnitus kestaga peab olema usaldusväärne ja mitte lahti.

3.5.2 Kõik laagrikomponendid peavad olema terved ja painduvalt pöörlema. Sise- ja välishülsi ning teraskuulide pinnal ei tohi olla pragusid, roostet, paksu koorikut ega muid defekte.

3.5.3 Ketasvedrul ei tohi olla pragusid ega deformatsioone, vastasel juhul tuleks see välja vahetada. 3.5.4 Lukustusmutri pinnal olevad kinnituskruvid ei tohi olla lõdvad. Ventiili varre mutter pöörleb paindlikult ja tagab, et aksiaalne lõtk ei ületa 0,35 mm.


Postituse aeg: 02.07.2024

Taotlus

Maa-alune torujuhe

Maa-alune torujuhe

Niisutussüsteem

Niisutussüsteem

Veevarustussüsteem

Veevarustussüsteem

Varustuse tarvikud

Varustuse tarvikud