Gloobventiilid, väravaventiilid, liblikventiilid, tagasilöögiventiilid, kuulventiilid jne on kõik asendamatud juhtimiskomponendid erinevates torustikusüsteemides. Iga ventiil on välimuse, struktuuri ja isegi funktsionaalse kasutuse poolest erinev. Siiski on maakeraventiilil ja väravaventiilil välimuse poolest mõned sarnasused ning mõlemal on torustikus sulgemisfunktsioon, mistõttu paljud sõbrad, kellel on ventiilidega vähe kokkupuudet, ajavad need kaks segi. Tegelikult, kui hoolikalt jälgida, on maakeraventiili ja väravaventiili erinevus üsna suur.

1 Struktuurne

Kui paigaldusruum on piiratud, tuleks valikule tähelepanu pöörata. Väravaventiili saab keskmise rõhu abil tihenduspinnaga tihedalt sulgeda, et saavutada lekke puudumine. Avamisel ja sulgemisel...klapi südamik ja klapipesa tihenduspindon alati kontaktis ja hõõrduvad üksteise vastu, mistõttu on tihenduspind kergesti kuluv. Kui siibriventiil on sulgemise lähedal, on torujuhtme esi- ja tagaosa vaheline rõhuerinevus väga suur, mis põhjustab tihenduspinna tõsisemat kulumist. Siibriventiili konstruktsioon on keerulisem kui maakeraventiilil. Välimuselt on sama kaliibriga siibriventiil kõrgem kui maakeraventiil ja maakeraventiil on pikem kui maakeraventiil. Lisaks jaguneb siibriventiil ka tõusva varrega ja varjatud varrega. Maakeraventiilil seda pole.

2 Tööpõhimõte

Sulgventiili avamisel ja sulgemisel on tegemist tõusva ventiilivarrega, st kui käsiratast keeratakse, pöörleb käsiratas koos ventiilivarrega ning tõuseb ja langeb. Väravaventiil pöörab käsiratast, pannes ventiilivarre tõusma ja langema, kusjuures käsiratta enda asend jääb muutumatuks. Voolukiirus on erinev. Väravaventiil vajab täielikku avamist või täielikku sulgemist, samas kui sulgeventiilil seda pole. Sulgventiilil on kindlad sisse- ja väljalaskesuunad; sulgeventiilil ei ole sisse- ja väljalaskesuuna nõudeid. Lisaks on sulgeventiilil ainult kaks olekut: täielik avamine või täielik sulgemine. Värava avamis- ja sulgemiskäik on suur ning avamis- ja sulgemisaeg pikk. Sulgventiili klapiplaadi liikumiskäik on palju lühem ja sulgeventiili klapiplaat saab liikumise ajal voolu reguleerimiseks teatud kohas peatuda. Väravaventiili saab kasutada ainult sulgemiseks ja sellel ei ole muid funktsioone.

3 Jõudluse erinevus

Sulgventiili saab kasutada nii lõikamiseks kui kaväljalülitamine ja voolu reguleerimine. Sulgventiili vedelikutakistus on suhteliselt suur ja selle avamine ja sulgemine on töömahukam, kuid kuna ventiiliplaat on tihenduspinnast lühike, on avamis- ja sulgemiskäik lühike. Kuna ventiili saab täielikult avada ja sulgeda ainult siis, kui see on täielikult avatud, on ventiili korpuse kanalis keskmise voolutakistus peaaegu 0, seega on ventiili avamine ja sulgemine väga töömahukas, kuid ventiil on tihenduspinnast kaugel ja avamis- ja sulgemisaeg on pikk.

4 Paigaldus ja voolusuund

Sulgventiilil on mõlemas suunas sama toime ning paigaldamise ajal ei ole sisse- ja väljalaskesuuna osas nõudeid ning keskkond saab voolata mõlemas suunas. Sulgventiil tuleb paigaldada rangelt ventiili korpusel oleva noolemärgi suunas. Sulgventiili sisse- ja väljalaskesuunad on samuti selgelt reguleeritud. Meie riigi "kolm-ühes" ventiil sätestab, et sulgventiili voolusuund on alati ülevalt alla.

Sulgventiilil on sisselaskeava madal ja väljalaskeava kõrge ning väljastpoolt on ilmne, et torujuhe ei ole samal horisontaaljoonel. Väravaventiili voolukanal on samal horisontaaljoonel. Väravaventiili käik on suurem kui sulgeventiilil.

Voolutakistuse seisukohast on täielikult avatud sulgurventiilil väike voolutakistus ja tagasilöögiventiilil suur voolutakistus. Tavalise sulgurventiili voolutakistuse koefitsient on umbes 0,08–0,12, avamis- ja sulgemisjõud on väike ning keskkond saab voolata kahes suunas. Tavalise sulgeventiili voolutakistus on 3–5 korda suurem kui sulgurventiilil. Avamisel ja sulgemisel on tihenduse saavutamiseks vaja sundsulgemist. Sulgurventiili südamik puutub tihenduspinnaga kokku ainult siis, kui see on täielikult suletud, seega on tihenduspinna kulumine väga väike. Kuna peamine voolujõud on suur, peaks ajamit vajava sulgurventiili puhul pöörama tähelepanu pöördemomendi juhtimismehhanismi reguleerimisele.

Sulgventiili paigaldamiseks on kaks võimalust. Esiteks saab keskkond siseneda ventiili südamiku alt. Eeliseks on see, et tihend ei ole ventiili sulgemisel rõhu all, mis pikendab tihendi kasutusiga ja tihendit saab vahetada, kui ventiili ees olev torujuhe on rõhu all. Puuduseks on see, et ventiili ajami pöördemoment on suur, umbes 1 kord suurem kui ülalt tuleval voolul, ja ventiili varrele mõjuv aksiaaljõud on suur ning ventiili vars on kergesti painutatav. Seetõttu sobib see meetod üldiselt ainult väikese läbimõõduga sulgeventiilidele (alla DN50) ja üle DN200 sulgeventiilid kasutavad ülalt voolava keskkonna meetodit. (Elektrilised sulgeventiilid kasutavad üldiselt ülalt voolava keskkonna meetodit.) Ülevalt voolava keskkonna meetodi puuduseks on täpselt vastupidine alt voolava keskkonna meetodile.