Maakera klapid, siibrid, liblikventiilid, tagasilöögiklapid, kuulventiilid jne on kõik asendamatud juhtkomponendid erinevates torujuhtmesüsteemides. Iga klapp on välimuse, struktuuri ja isegi funktsionaalse kasutuse poolest erinev. Maakera ventiilil ja siibril on aga välimuselt mõningaid sarnasusi ning mõlemal on torujuhtme katkestamise funktsioon, nii et paljud ventiilidega vähe kokku puutuvad sõbrad ajavad need kaks segamini. Tegelikult, kui te hoolikalt jälgite, on maaklapi ja siibri vahe üsna suur.

1 Struktuurne

Kui paigaldusruum on piiratud, peaksite pöörama tähelepanu valikule. Väravaventiili saab tihenduspinnaga tihedalt sulgeda keskmise rõhuga, et saavutada lekkevaba efekt. Avamisel ja sulgemisel,klapi südamik ja klapipesa tihenduspindon alati kontaktis ja hõõruvad üksteise vastu, nii et tihenduspinda on kerge kuluda. Kui siibriventiil on sulgemise lähedal, on torujuhtme esi- ja tagaosa rõhuerinevus väga suur, mis muudab tihenduspinna tõsisemaks kulumiseks. Väravaventiili struktuur on keerulisem kui maakera ventiil. Välimuse seisukohast on sama kaliibri korral siibri ventiil kõrgem kui maakera klapp ja siibri ventiil on pikem kui siibri. Lisaks on väravaventiil jagatud ka tõusvaks varreks ja peitvarreks. Maakera klapil puudub.

2 Tööpõhimõte

Sulgemisventiili avamisel ja sulgemisel on tegemist tõusva klapivarre tüüpi, st kui käsiratast keerata, siis käsiratas pöörleb ning tõuseb ja langeb koos klapivarrega. Väravaventiil keerab käsiratast, et klapivars tõuseks ja langeks ning käsiratta enda asend jääb muutumatuks. Voolukiirus on erinev. Väravaventiil nõuab täielikku avamist või täielikku sulgemist, samas kui sulgeventiil mitte. Stopventiilil on määratud sisse- ja väljalaskesuunad; väravaventiilil ei ole sisse- ja väljalaskesuuna nõudeid. Lisaks on siibril ainult kaks olekut: täielikult avanev või täielikult sulguv. Värava avanemis- ja sulgemiskäik on suur ning avamis- ja sulgemisaeg pikk. Stopventiili klapiplaadi liikumiskäik on palju väiksem ja seiskamisklapi klapiplaat võib voolu reguleerimiseks liikumise ajal teatud kohas peatuda. Ventiili saab kasutada ainult katkestamiseks ja sellel ei ole muid funktsioone.

3 Toimivuse erinevus

Stopventiili saab kasutada nii lõikamiseksväljalülitus ja voolu reguleerimine. Sulgeklapi vedelikutakistus on suhteliselt suur ning selle avamine ja sulgemine on töömahukam, kuid kuna klapiplaat on tihenduspinnast lühike, on avamis- ja sulgemiskäik lühikesed. Kuna väravaventiili saab täielikult avada ja täielikult sulgeda, on selle täieliku avamise korral keskmise voolutakistus klapi korpuse kanalis peaaegu 0, seega on siibri avamine ja sulgemine väga töömahukas, kuid värav on tihenduspinnast kaugel ning avamis- ja sulgemisaeg on pikk.

4 Paigaldamine ja voolu suund

Väravaventiilil on mõlemas suunas sama mõju ning paigaldamise ajal ei nõuta sisse- ja väljalaskesuundi ning keskkond võib voolata mõlemas suunas. Stopventiil tuleb paigaldada rangelt klapi korpusel oleva noolemärgi suunas. Samuti on selgelt reguleeritud sulgeventiili sisse- ja väljalaskesuunad. minu riigi klapp “kolm-ühes” näeb ette, et sulgventiili voolusuund on alati ülalt alla.

Sulgemisventiil on madala sisselaskeava ja kõrge väljalaskeava ning väljastpoolt on ilmne, et torujuhe ei asu samal horisontaaljoonel. Väravaventiili voolukanal asub samal horisontaaljoonel. Paigaldusventiili käik on suurem kui sulgeventiili käik.

Voolutakistuse seisukohast on siibri täielikult avatuna väike voolutakistus ja tagasilöögiklapil suur voolutakistus. Tavalise väravaklapi voolutakistuse koefitsient on umbes 0,08–0,12, avamis- ja sulgemisjõud on väike ning keskkond võib voolata kahes suunas. Tavaliste sulgeventiilide voolutakistus on 3-5 korda suurem kui siibritel. Avamisel ja sulgemisel on tihenduse saavutamiseks vajalik sundsulgemine. Sulgeklapi klapi südamik puutub tihenduspinnaga kokku ainult siis, kui see on täielikult suletud, mistõttu on tihenduspinna kulumine väga väike. Kuna põhivoolu jõud on suur, peaks täiturmehhanismi vajav sulgeventiil pöörama tähelepanu pöördemomendi reguleerimismehhanismi reguleerimisele.

Sulgurklapi paigaldamiseks on kaks võimalust. Üks on see, et keskkond võib siseneda klapi südamiku põhjast. Eeliseks on see, et tihend ei ole suletud ventiili rõhu all, mis võib pikendada tihendi kasutusiga, ja tihendit saab asendada, kui klapi ees olev torujuhe on rõhu all; Puuduseks on see, et klapi pöördemoment on suur, mis on umbes 1 korda suurem kui ülalt tuleva voolu pöördemoment, ja klapivarrele mõjuv aksiaaljõud on suur ja klapivarre on lihtne painutada. Seetõttu sobib see meetod üldiselt ainult väikese läbimõõduga sulgeventiilidele (alla DN50) ja üle DN200 asuvate sulgeventiilide puhul kasutatakse ülevalt sissevoolu meetodit. (Elektrilised seiskamisventiilid kasutavad üldiselt meetodit, kus keskkond siseneb ülevalt.) Ülevalt siseneva söötme meetodi puuduseks on täpselt vastupidine altpoolt sisenemise meetod.