Vedeliku kohaletoimetamise süsteemi peamise juhtimiskomponendina on klapi normaalne töö kogu süsteemi stabiilsuse ja ohutuse jaoks ülioluline. Järgnevalt on toodud klapi igapäevase hoolduse üksikasjalikud punktid:

Välimuse kontroll

1. Puhastage klapi pind

Puhastage ventiili välispinda regulaarselt, et eemaldada lisandid, nagu tolm, õli, rooste jne. Puhastamiseks kasutage puhast, pehmet lappi või harja. Kangekaelsete plekkide korral võite kasutada sobivat pesuvahendit, kuid olge ettevaatlik, et pesuvahend ei söövitaks ventiilimaterjali. Näiteks roostevabast terasest ventiilide puhul võite kasutada mahedat aluselist pesuvahendit;värvitud pindadega ventiilidele, vali pesuvahend, mis ei kahjusta värvipinda.

Puhastage ventiili tüübisilt ja veenduge, et sellel olev teave oleks selge ja loetav. Tüübisilt sisaldab olulist teavet, nagu ventiili mudel, spetsifikatsioon, rõhuklass ja tootmiskuupäev, mis on väga olulised selliste toimingute jaoks nagu ventiili hooldus, remont ja asendamine.

2. Kontrollige klapi välimust ja terviklikkust

Kontrollige hoolikalt, kas ventiili korpusel, ventiili kaanel, äärikul ja muudel ventiili osadel on pragusid, deformatsioone või kahjustuste märke. Praod võivad põhjustada abrasiivmaterjali lekkeid ning deformatsioon võib mõjutada ventiili normaalset tööd ja tihendust. Malmist ventiilide puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata valamisdefektide, näiteks liivaaukude põhjustatud lekete kontrollimisele.

Kontrollige klapi ühendusosi, näiteks kas äärikuühenduse poldid on lahti, lahti tulnud või korrodeerunud. Lõdvad poldid mõjutavad ääriku tihendust ja neid tuleks õigeaegselt pingutada; korrodeerunud poldid tuleb ühenduse usaldusväärsuse tagamiseks välja vahetada. Samal ajal kontrollige, kas ühendusosade tihendid on terved. Kui need on kahjustatud või vananenud, tuleks need õigeaegselt välja vahetada.

Jälgige, kas ventiili tööosad, näiteks käsiratas, käepide või elektriline ajam, on kahjustatud, deformeerunud või kadunud. Need osad on ventiili avamise ja sulgemise juhtimise võtmeks. Kahjustuste korral ei pruugi ventiil normaalselt töötada. Näiteks võib käsiratta kahjustus takistada operaatoril ventiili avanemise täpset juhtimist.

Ventiili tihenduse kontroll

1. Välise lekke kontroll

Ventiili ventiilivarre tihendi osas kontrollige, kas esineb keskmist leket. Ventiilivarre ümber võib kanda väikese koguse lekke tuvastamise vedelikku (näiteks seebivett), et jälgida, kas tekivad mulle. Kui mullid on olemas, tähendab see, et ventiilivarre tihend lekib ja on vaja täiendavalt kontrollida, kas tihend või tihend on kahjustatud või vananenud. Lekkeprobleemi lahendamiseks võib olla vaja tihend või tihend välja vahetada.

Kontrollige, kas klapi äärikuühenduses on lekkeid. Samuti võite lekkedetektorit kasutada, et jälgida, kas ääriku servast tuleb mulle. Kergete leketega äärikute puhul peate lekke parandamiseks polte pingutama või tihendi välja vahetama. Tõsiste lekete korral peate kõigepealt sulgema üles- ja allavoolu ventiilid, tühjendama torustikust keskkonna ja seejärel lekke parandama.

2. Sisemiste lekete kontroll

Sisemise lekke kontrollimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, mis sõltuvad ventiili tüübist ja töökeskkonnast. Sulgventiilide ja siibrventiilide puhul saab sisemist leket hinnata ventiili sulgemise ja seejärel ventiilist allavoolu voolava keskkonna jälgimise teel. Näiteks veesüsteemis saab jälgida, kas allavoolu torustikus esineb vee imbumist või rõhulangust; gaasisüsteemis saab gaasidetektoriga tuvastada, kas allavoolu esineb gaasilekkeid.

Kuul- ja liblikventiilide puhul saab sisemise lekke esialgseks hindamiseks kontrollida, kas asendiindikaator pärast ventiili sulgemist on täpne. Kui asendiindikaator näitab, et ventiil on täielikult suletud, kuid keskkond lekib endiselt, võib probleem olla kuuli või liblikventiili ja ventiilipesa vahelises tihendis. Lisaks on vaja kontrollida, kas ventiilipesa tihenduspind on kulunud, kriimustatud või lisanditega kinnitunud, ning vajadusel ventiilipesa lihvida või vahetada.

Ventiili töö kontrollimine

1. Ventiili käsitsi juhtimise kontroll

Käivitage manuaalventiil regulaarselt, et kontrollida, kas ventiil on paindlik avamiseks ja sulgemiseks. Ventiili avamisel ja sulgemisel pöörake tähelepanu sellele, kas avamisjõud on ühtlane ja kas esineb kinnikiilumist või ebanormaalset takistust. Kui avamine on keeruline, võib põhjuseks olla liigne hõõrdumine ventiili varre ja tihendi vahel, ventiili korpusesse kinni jäänud võõrkehad või ventiili komponentide kahjustused.

Kontrollige, kas ventiili avanemise näit on täpne. Avanemise indikaatoriga ventiilide, näiteks reguleerventiilide puhul jälgige ventiili käitamisel, kas avanemise indikaatori näit vastab tegelikule avanemisele. Ebatäpne avanemise näit võib mõjutada süsteemi voolu reguleerimist ning indikaator tuleb kalibreerida või parandada.

Sageli kasutatavate manuaalventiilide puhul pöörake tähelepanu käsiratta või käepideme kulumisele. Liigselt kulunud töödetailid võivad mõjutada operaatori tunnetust ja isegi põhjustada kontrollimatut tööd. Tugevalt kulunud käsirattad või käepidemed tuleks õigeaegselt välja vahetada, et tagada ventiili töö ohutus ja täpsus.

2. Elektrilise ventiili töö kontroll

Kontrollige, kas elektrilise ventiili toiteühendus on normaalne ja kas juhtmed on kahjustatud, vananenud või lahti. Veenduge, et elektrilise ajami juhtsignaali ülekanne on normaalne. Juhtimissüsteemi abil saate kontrollida, kas ventiil avaneb ja sulgub täpselt või reguleerib avamisastet vastavalt juhistele.

Jälgige elektrilise ventiili toimimist töötamise ajal, näiteks kas ventiili avanemis- ja sulgemiskiirus vastab nõuetele ning kas esineb ebanormaalset vibratsiooni või müra. Ebanormaalset vibratsiooni või müra võivad põhjustada elektrilise ajami sisemiste komponentide kahjustused, ventiili mehaanilise konstruktsiooni rike või ebaõige paigaldus. Elektrilise ventiili edasine kontroll ja hooldus on vajalikud, sealhulgas selliste komponentide nagu mootor, reduktor ja sidur töökorras olemise kontrollimine.

Elektrilise ventiili käigu piirlülitit tuleb regulaarselt kontrollida ja reguleerida. Käigu piirlüliti on oluline seade ventiili avamis- ja sulgemisasendi juhtimiseks. Kui piirlüliti rikki läheb, võib see põhjustada ventiili liigse avanemise või sulgumise, kahjustades ventiili või elektrilist ajamit. Simuleerides ventiili täielikku avanemist ja sulgemist, kontrollige, kas piirlüliti suudab mootori toiteallika täpselt välja lülitada, et tagada ventiili ohutu töö.

Määrimine ja hooldus

1. Määrimispunktide kontroll

Määrake ventiili määrimispunktid, mis hõlmavad üldiselt ventiili varre, laagreid, hammasrattaid ja muid osi. Erinevat tüüpi ventiilide puhul võivad määrimispunktide asukoht ja arv erineda. Näiteks on väravaventiilide peamised määrimispunktid ventiili varre ja värava ning juhtrööpa kokkupuutepunktid; kuulventiilid peavad määrima kuuli, ventiilipesa ja ventiili varre kokkupuutepunkte.

Kontrollige, kas määrimispunktis on piisavalt määrdeainet. Kui määrdeainet on ebapiisavalt, võib see põhjustada komponentide vahelise hõõrdumise suurenemist, mis mõjutab klapi tööomadusi ja kasutusiga. Mõnede määrdeaine sissepritseavadega ventiilide puhul saate määrdeaine piisavust määrdeaine sissepritseava jälgides või määrdeaine taset kontrollides hinnata.

2. Valige õige määrdeaine

Valige õige määrdeaine vastavalt ventiili töökeskkonnale ja komponentide materjalile. Normaalsetes temperatuuri- ja rõhutingimustes on liitiumipõhine määre tavaliselt kasutatav määrdeaine, millel on hea määrimis- ja kulumiskindlus. Kõrge temperatuuriga keskkondades töötavate ventiilide jaoks võib valida kõrge temperatuurikindla polüuurea-põhise määre või perfluoropolüeetermääre; madala temperatuuriga keskkondades on vaja estermäärdeaineid, millel on hea voolavus madalal temperatuuril.
Keemiliselt söövitavate töökeskkondade, näiteks keemiatööstuse ventiilide jaoks, tuleks valida korrosioonikindlad määrdeained. Näiteks fluoromääre peab vastu tugevate hapete ja leeliste kemikaalide korrosioonile, pakkudes ventiilidele tõhusat määrimist ja kaitset. Samal ajal tuleks arvestada ka määrdeainete ühilduvusega ventiilitihendite ja muude komponentide materjalidega, et vältida komponentide kahjustusi määrdeainete keemiliste omaduste tõttu.

3. Määrimistoiming

Määrimist vajavate ventiilide puhul tuleb neid määrida õige meetodi ja tsükli järgi. Manuaalsete ventiilide puhul saab määrdeaineid määrimispunktidesse süstida määrdepüstoli või õlikannuga. Määrdeainete sissepritsimisel tuleb olla ettevaatlik ja vältida liigset sissepritsimist, et vältida määrdeainete ülevoolu ja ümbritseva keskkonna saastamist või ventiili normaalse töö häirimist. Elektriventiilide puhul on mõnel elektriajamil oma määrimissüsteem, mis vajab regulaarset kontrolli ja määrimist. Elektriventiilide puhul, millel pole oma määrimissüsteemi, tuleks väliseid määrimispunkte käsitsi määrida.

Pärast määrimist tuleb ventiili mitu korda käitada, et määrdeaine jaotuks komponentide pinnale ühtlaselt ja määrimisefekt täielikult ära. Samal ajal tuleb määrimisprotsessi käigus ülevoolanud määrdeaine ära puhastada, et ventiili ümbritsev keskkond oleks puhas.

Ventiili lisatarvikute kontroll

1. Filtri kontroll

Kui ventiili ette on paigaldatud filter, kontrollige seda regulaarselt ummistuse suhtes. Filtri ummistumine vähendab vedeliku voolu ja suurendab rõhukadu, mis mõjutab ventiili normaalset tööd. Ummistuse tuvastamiseks jälgige rõhuerinevust filtri mõlemas otsas. Kui rõhuerinevus ületab teatud piiri, tuleb filter puhastada või filterelement välja vahetada.

Filtri puhastamisel järgige õigeid tööprotseduure, et vältida filtrivõrgu või muude osade kahjustamist. Mõne täppisfiltri puhul peate võib-olla kasutama spetsiaalseid puhastusvahendeid ja -vahendeid. Pärast puhastamist veenduge, et filter on õigesti paigaldatud ja hästi tihendatud.

2. Manomeetri ja kaitseklapi kontroll

Kontrollige, kas klapi lähedal asuv manomeeter töötab korralikult. Jälgige, kas manomeetri osuti näitab rõhku täpselt ning kas sihverplaat on selge ja loetav. Kui manomeetri osuti hüppab, ei naase nulli või näitab ebatäpselt, võib olla, et manomeetri sisemised komponendid on kahjustatud või rõhuandur on vigane ning manomeeter tuleb kalibreerida või välja vahetada.

Süsteemide puhul, millel on paigaldatud kaitseklapid, kontrollige regulaarselt, kas kaitseklapp on normaalses seisukorras. Kontrollige, kas kaitseklapi avanemisrõhk vastab nõuetele ja kas seda saab seatud rõhul täpselt avada, et ülerõhk vabastada. Kaitseklapi toimivust saab kontrollida käsitsi testimise või professionaalsete testimisseadmete abil. Samal ajal kontrollige kaitseklapi tihendust, et vältida lekkeid normaalse töörõhu korral.

Ventiilide igapäevane hooldus nõuab täpsust ja kannatlikkust. Regulaarse kontrolli ja hoolduse abil saab ventiilidega seotud võimalikke probleeme õigeaegselt avastada ja lahendada, pikendades ventiilide kasutusiga ning tagades vedeliku kohaletoimetamise süsteemi ohutu ja stabiilse töö.